EMAKEELE ILU JA VÕLU

14. MÄRTSIL KELL 12.00

VAHASTU RAAMATUKOGUS

MEENUTAGE JA OTSIGE

MURDESÕNU JA -LAUSEID.

------------------------------------------------------------------------------------

Murrete kohta saab lisainformatsiooni Eesti Keele Instituudi portaalist: 

EESTI MURDED/ESTONIAN DIALECTS

allikas:  Eesti Keele Instituudi fonoteek

Näitena lisan ühe vahva Mõniste meeste vestluse, eks katsuge arvata, millest või kellest käib jutt.
Mees küsib: "Kon tan sann om?"  ja teine vastab: "Hii kon hii, san om tan, kon kakk ikk raan."

Allika avalikustan hiljem.

HEAD VABARIIGI AASTAPÄEVA

Uut lugemist

"112 abiks lapsele ohuolukorras"

Köngäs, Heidi "Dora, Dora"

Bussi, Michel "Leidlaps lumetormist"

Rästa, Stig "Minu Kennedy"

Nilsson,Ulf "Kui me olime maailmas üksi"

Eraisiku annetused:

Kõivupuu, Marju "Eestlase eluring"

"Maailma toiduained"

Menuraamatute edetabel 2015

Huvitavat lugemist 2015.aasta populaarsematest ja kaunimatest raamatutest.

Eesti Kirjastuste Liidu (EKL) liikmete menuraamatute edetabel SIIN.
Enimmüüdud raamatud top 10

Samal teemal kirjutab EKL andmete põhjal ka Postimees "Võidumees on Andrus Kivirähk".

"Need siin on Eesti kauneimad raamatud 2015".

Artiklite lugemiseks klikkige linkidele.

Vastlapäeva videvikutund

                                                                                                              VASTLAD

Ühispildi organiseeris Elma B.

Eesti rahvaviis/P.Jakobson 

1. Täna liugu laseme, 

hõissa! meil on vastlad, 

seljas kasuk lumine, 

jalas valged pastlad. 

Ai, rai, ridi, ralla! 

jalas valged pastlad! 

2. Õhtuks oaleemekest 

saab ja seajalgu, 

hammastega anname 

neile tubli talgu. 

Ai, rai, ridi, ralla! 

neile tubli talgu. 

3. Pääle selle kuulame, 

kas ju pill ei hüüa, 

et saaks õhtul õhinal 

vastlavalssi lüüa. 

Ai, rai, ridi, ralla! 

Vastlavalssi lüüa.

Milleks meile lumi, milleks elekter, kui on rõõmus meel ja hea seltskond.

Seekordse vastlapäeva koosviibimise nimetasime "vastlapäeva videvikutunniks". Kuna tegemist oli ka luuvalupäevaga, siis tunti mõnu niisama olemisest ja jutulõnga veeretamisest. Oli üks õdune ja südamlik koosviibimine. Ühtekokku oli meid seekord kaheksateist inimhinge, kusjuures isegi kõige väsimatud töömehed leidsid aega hingetõmbamiseks ja seltskonnaga ühinemiseks.
Võrreldes jõuludega, on vastlapäev üks populaarsematest sündmustest. Tundub, et eestlastele ongi vastlad, jaanipäev ja jõulud kõige südamelähedasemad.

Lisaks sai raamatukogu rikkamaks kahe annetatud raamatu võrra ning värskendati ka "lugeja tutvustab" raamatunäitust.
Kõige lõpuks soovitan raamatukogudel teha raamatunäitusi või -väljapanekuid, raamatud lähevad nagu soojad saiad.  Võtke riiulisse ununenud raamatud ja asetage need nt aknalauale ja uskuge neil on minekut. Vahastus ikka juhtub nii :)

Lõpetuseks tänan vastlapäevalisi, väsimatut supimeistrit Aivi Akkatust ning abivalmis Maret.

Kumba võtta, kas herne- või osauppi, maitsvad mõlemad?

Kellaviietee....

Kerime jutulõnga :)

Natuke merekultuuri

 Meri, rand,  kalurikülad, paadid, laevad, meremehed, laevakaptenid ja palju uskumatuid seiklusi.

 

Merekultuuriaasta fotokonkurss

Fotokonkurss "Meri on meie pärand ja ajalugu" on neist esimene, mis kestab 29. veebruarini 2016.
Sellele aga järgneb veel kolm konkurssi.
Täpsem informatsioon SIIT ning veelgi täpsemalt saab lugeda üldinfost.

Head pealehakkamist!

Rõõmsat ja edukat ahviaastat!

Pilt on saadetud ühe armsa lugeja poolt, aitäh!

Keda huvitab, mida toob meile ahviaasta, võib uurida  horoskoopi.

Igor Mangi ennustused punase tuleahvi aasta tähemärkidele Maalehes nr 1/2016.

Uskuda või mitte, seda otsustab igaüks ise.

A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia

Loe SIIT


Pets, Helju "Meelespead"

Vahastu raamatukogus olemas,veebruarikuu seisuga on raamat järjekorras juba mitmele lugejale.
Lugeja kommenteeris:" Väga hea raamat, võttis pisara silma."

VASTLAPÄEVA PÜHA SÖÖMAAEG

VAHASTU RAAMATUKOGUS

9. VEEBRUARIL KELL 13.00

KAASA TÖÖVAHENDID SUPI MANUSTAMISEKS

MEELEL HEA JA KÕHT RAHUL, KAASA ÜKS RAHA (1 EURO).

Vastlapäeval keedab jälle perenaine kapsta ja ua supi sees siajalad ja teatab ühtlasi sellega perele, et siga juba ära on söödud, mille järel perel enam õigust liha nõuda ei jää, öeldi Põlva kandis.

"Tähtpäevi läbi aastasadade", lk. 18.