kolmapäev, märts 30

Lihavõttepühade lõpetamine


Teisel ülestõusmispühal kohtusid Vahastu raamatukogus meie küla parimad munad ja munameistrid. Kombekohaselt hindasime pühademunade välimust, tugevust ning koksijate osavust. 
Esimeses foorus toimus kauneima pühademuna välja selgitamine. Salajase hääletamise tulemusena läks "Pühademuna kauneim muna 2016" tiitel Maimu Kedrovile. Ühinen üldsuse arvamusega. Maimu värvitud muna oli tõepoolest väga pilkupüüdev (muna nr 2). Kahjuks aga jäi uurimata, kuidas jõuti nii mõnusalt šokolaadise jumeni. Kuid, mis siin salata, Maimul on kaunite kunstide vallas nii silma kui kätt. 
Fotosid vaadates võib aga veenduda, et kunstiannet ja loomingulisust on olnud teistelgi munameistritel. Seega otsustasime olla õiglased ning jagasime munadele veel teisigi huvitavaid tiitleid (kangeim, traditsioonilisim, naljakaim, suurim jne).
Kõige lõpuks prooviti ka munade tugevust, kangust ja koksijate osavust. Purunenud pühademunade maitsev ja tervislik sisu rändas aga kiluvõileibadele.

Kaetud oli ka väike kohvilaud, mille ümber hea tuleviku plaane ja ilmaelu arutada.

Tänan osavõtjaid, lihavõttejänkut ning alati abivalmis ja aktiivset Helgit :)

Uute kohtumisteni!

Maimu Kedrovi looming ja kätetöö
                                       

Kes on  kauneim?
Me kaks - Helgi H.
"Munadepüha kauneim muna 2016" - Maimu K.

Mõttepaus




Koksti :)

Kõik hea ja ilus üheskoos

Lihtsalt

neljapäev, märts 24

Veebivärav elukogenud inimesele www.60pluss.ee

Aadressil www.60pluss.ee on kõigile lugemiseks, vaatamiseks ja kuulamiseks avatud 60+ portaal. See ei ole ajakirjapõhine, vaid teema- ja uudistepõhine keskkond.
Veebiväljaandest leiab uudislugusid, fotogaleriisid ja videointervjuusid. Veebiajakirja on üles riputatud ka 60+ sisulood, kuid mitte täies mahus. Täisartikleid saab lugeda vaid paberväljaandest.

60+ paberväljaandena on käesolevaks aastaks tellitud ka Vahastu raamatukokku.



teisipäev, märts 15

Tulemas on lihavõtted


Kohtume raamatukogus
28. märtsil kell 12.00


2016. aasta kaunima ja tugevama pühademuna väljaselgitamiseks 
võtta kaasa kaks värvitud muna.

Emakeelepäev

Alates 1996. aastast tähistatakse emakeelepäeva Kristjan Jaak Petersoni (1801 - 1822) sünniaastapäeval, 14. märtsil. Eesti kirjanduses ja kultuuriloos peetakse K. J. Petersoni esimeseks eesti luuletajaks, kes hakkas tähelepanu pöörama meie kirjakeelele, väärtustades ennekõike keele ja kirjanduse algupära.

 Vahastu raamatukogus tähistasime emakeelepäeva murdesõnade ja -lausete esitamisega. Tuleb tõdeda, et meie keelekaart on tõesti väga rikkalik ja omanäoline. Murdeid tundmata/oskamata seisame silmitsi samasuguse keelebarjääriga nagu võõrkeelte mitteoskamisega. On olukordi, kus enda mõistetavaks tegemisel tuleb appi võtta ka käed - jalad, kuid teinekord pole abi sellestki.

Siinkohal meenutangi ühe emakeelepäeval osalenud lugeja kentsakat vahejuhtumit. Lugu juhtus ühe abielupaariga, kes otsustasid külla sõita oma tuttavatele. Toimunut lühidalt kirjeldades sõideti kusagile Hiiumaa kanti, kui ühel hetkel taibati, et ollakse teelt eksinud. Teed mindi küsima ühte teeäärsesse tallu, kust neid juhatati edasi järgmisse majja. Eeldati, et naabertalust osatakse neid juhatada sihtkohani, aga seda muidugi juhul, kui nad  veel ELUS on....???
Eksinute hämming oli loomulikult suur. Mida peaks tähendama, et kui nad veel elus on? Mida teha edasi, kui kohalejõudes selgubki, et pererahvast enam tõepoolest  elavate kirjas pole. Sõideti ja hirmuga mõeldi võimalikule eesavanevale vaatepildile.
 Õnneks oli pererahvas elu ja tervise juures ning teelt eksinute probleem lahendati. 
Nii võib minna, kui ei tunne kohalikku keelt ja ei tea,  et sõna "elus" tähendab hoopiski ärkvelolekut.

Nii oli pea igal osalejal jutustada üks või mitu tõestisündinud lugu murretest.

Lõpetuseks lisan ühe Internetist leitud kahe võrulase lühikese vestluse.
Võrulane küsib: "Hii kon hii, sann om tan san man?" Naabrimees vastab: "Hii kon hii, sann om tan san man, kon kakk ikk raan."  Tõlkes tähendab, et küsiti, kus siin saun asub ja teine mees vastas, et ennäe, saun on siinsamas lähedal, kus öökull huikab oksal. (http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/Must.pdf)

Kui ei teaks, et kõnelevad kaks võrokest, siis oleksin üsna veendunud, et tegu on sulaselge hiina keelega :)

Pildi autor Helgi Männik



Lisalugemist K. J. Petersoni kohta:


reede, märts 11

Hea teada!

Hea teada, et Eesti on USA uuringute põhjal raamatukogude suhtes vaieldamatu liider.
Lähemalt loe SIIT.

Meie raamatukogudest saab ülevaate  ERÜ kodulehelt. Ilmselt võib mainitud uuringut uskuma jääda.
Raamatukogude rohkuse üle esialgu veel kurta ei saa, seega tasub eestlastel olla uhke. Meil on metsa, merd ja maad ning lisaks tugev kultuuri- ja haridustase.

neljapäev, märts 10

"Meri on minu pärand ja ajalugu"

Jagan merekultuuriaasta esimese fotokonkursi "Meri on minu pärand ja ajalugu" tulemusi.  Samas julgustan foto- ja merehuvilisi osalema järgmisel  merekultuuriaasta fotokonkursil "Meri annab mulle töö".

Žüriilemmikud on väga muljetavaldavad pildid, aga eks vaadake ja veenduge oma silmaga. Kui peaksin ise lemmikuid valima, siis ilmselt jääksin otsustusvõimetuks.


Lugemiseks ja vaatamiseks klikkige linkidele.

Uued raamatud

 Arikainen, Ene "Karulauk minu aias ja köögis" Azojan, Tiina "Metsavend Erich Jerlet" Lattu, Kaisa "Hambaarsti po...