Otsing sellest blogist

kolmapäev, veebruar 25

Kodulugu


Vahastu raamatukogus saadaval.

 Karitsa küla ja mõisa lugu / [koostaja Kalev Kask ; kujundus: Beata Vessart].- Juuru : EELK Juuru Mihkli Kogudus, 2011.- 120 lk. : ill.
 Rapla maakonna Kaiu valla lõunapoolseima küla sünni- ja arengulugu on jagatud kolme põhiossa: muistne Karitsa küla, Karitsa mõis ja Karitsa küla. Raamatusse on kogutud teated ürikutest-dokumentidest, raamatutest, mälestused, rohke foto- ja kaardimaterjal.
.

  Lau küla lood / [idee autor ja projektijuht: Aare Hindremäe ; toimetaja: Kalev Kask ; käsikirjade autorid: Aare Hindremäe, Ants Härma, Kalev Kask, Jüri Metssalu, Helle Perens, Hanno Talving ja Rait Talvoja ; keelekorrektor: Tõnis Tõnisson].- Lau (Raplamaa) : Rajakaar : Ingliste Arendusselts, 2014.- 573, [2] lk. : ill.

  Raamatu esimeses osas keskendutakse Lau küla loodusele, pärimuspaikadele, hoonetele ning
antakse ülevaade küla arenguloost.Teises osas on Lau küla talude ja elanike lood



  Raplamaa : loodus, aeg, inimene. 1, [Loodus] / [peatoimetaja ja koostaja Jaanus Kiili ; projektijuht Tiiu Susi ; keeletoimetaja  Anne Saagpakk.- Rapla : Rapla Maavalitsus, 2014.- 264 lk. : ill.

 Rapla maakonna koguteose esimene köide keskendub loodusele. Vaatluse all on taimestik, loomastik, veekogud, maastikud, looduskaitsetöö, mõisapargid. 

 Käru vald - piirivald / koostaja Tiit Uus ; toimetaja Mati Soomre ; konsultant Peeter Kaasik ; [kaanekujundus: Heldar Pugast].- Alu : Rajakaar, 2014.- 205 lk. : ill.

  Sisukord: Käru piirkonna ajalooline areng ; Eestimaa-Liivimaa piiriala; Käru kirik ;  Käru valla põhja- ja kirdeserva külad ; Käru valla naaberkülad ja looduskaunid kohad ; Metsavennad ; Valik tekste Käru piirkonna ajaloost ja tänapäevast ; Inimesed, kes on jätnud jälje Eesti Vabariigi ja Käru valla kultuurilukku.

Tamm, Andre.  Lapsepõlveküla : jutte maal veedetud lapsepõlvest / Andre Tamm ; [toimetaja Meeli Müüripeal ; kujundaja Tarmo Rajamets .- Tallinn : Hea Lugu, 2014.- 157, [1] lk.

Lellest pärit, kuid lapsena Tallinna lähedale kolinud Andre Tamm kirjutas osaliselt ilukirjandusliku mälestusteraamatu Lelles ja Palukülas vanavanemate juures 1980ndatel veedetud koolivaheaegadest. Kirjeldatud on tollast olustikku, lihtsaid külainimesi, loodust ja maatöid.


teisipäev, veebruar 17

Vastlapäeva kokkuvõte

17. veebruar - ilm mõnusalt päiksepaisteline, kuid liiga külm liulaskmiseks.

Kuigi öeldakse, et pole halba ilma, on vaid halb riietus,  oli meie ühine otsus jätta seekordne vastlaliug vahele.

Ühisel nõul jäime seekord soojadesse Trehvamise Tare ruumidesse ning mekkisime maitsvat vastlasööki.

Meie tänane koosviibimine oli tavakohaselt  mõnus ja rahulik, arutati tulevikuplaane, kusjuures peeti juba plaane ka kevadeks. Kurvaks tegi vaid see, et muutlikud ilmad ja viirused jätsid osavõtjate read hõredaks.

Seekord siis sedaviisi, järgmine kohtumine toimub 9. märtsil, loodame, et ilmad on selleks korraks juba pisut soojemad ning haigused seljatatud.

Suur aitäh osavõtjatele.

Mis vastlapäev see on ilma herne- või oasupita

Võrratu Eha

Supimeister Aivi

Värske, maitsev ja tervislik

esmaspäev, veebruar 9

Luuvalupäev

Küünlakuu teine esmaspäev.

Vanarahva seletuste järgi ei tohtinud luuvalupäeval tööd teha, hoiduda tuli eriti luude ja liikmete koormamisest.

Mind isiklikult on alati hämmastanud, mille järgi määrati aegade halluses pühi ja tähtpäevi, nende nimesid ja nimetusi ning nendega seonduvaid tavasid.

Täna siis püüdsimegi antud teemasse pisut selgust tuua. Ühiselt arvati, et loodus mõjutas vanarahva elu - olu päris tugevasti. Selge on see, et vanarahvas oskas jälgida loodust, märgata loomade, lindude ja taevakehade liikumist ning selle järgi seada ka oma tööd ja tegemised.
Kuid ühe päevaga nii suurt ja laia valdkonda ära ei lahenda.

Kellel rohkem huvi, saab tähtpäevade kohta ülevaadet  Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasist Berta.

Seekordne koosviibimine oli  huvitav seetõttu, et mitte kordagi ei läinud osalejate mõtted ja jutud püstitataud teemast kõrvale.
Alustuseks rääkis igaüks oma luuvaludest ning sellest, kuidas keegi oma tõvesid on ravinud. Ilmsiks tulid mitmesugused üllatavad ravivõtted-ja vahendid:

  •     Sinep võtab ära luuvalud ning on üldse luudele ja liikmete väga kasulik; 
  •     Kapsa- ja mädarõikaleht on mitmesuguste põletikuliste hädade vastu;
  •    Kaerahelbeleotis on kasulik luudele, liigestele, seedimisele, nägemisele, juustele, näonahale,      aju verevarustusele jne. Kaerahelbed on soovitav panna õhtul leigesse vette likku ning hommikul antud vedelik/leotis ära juua, lisaks süüa ära ka kaerahelbed.
Tarkustera on seegi, et kui organismis ei ole piisavalt kaltsiumi, siis võtab organism selle luudest ning seetõttu jäävadki luud hõredaks. 

Veel räägiti tervislikust toitumisest, säilitusainetest, tervisest üldiselt, arstiabist ning mitmetest erinevatest tervist puudutavatest teemadest.

Päeva lõppedes võeti arutusele ka poliitika ja valimised, sekka pisut ka kohalikku ajalugu.

Suured tänud osavõtjatele. Silmaring sai juurde hulga uusi tarkusi.

Kohtume juba vastlapäeval!





Vaimu toites ei tohi unustada ka keha toitmist.

 Kes minevikku ei mäleta, see...


Võtan endale õiguse jagada üht ülihuvitavat ja harivat Vikerraadio saadet.   Ööülikool. Anatol Sügis "Terviklik mõtteviis"* ...