Uue aasta esimene koosviibimine Vahastu raamatukogus toimus 4. jaanuaril. Teemaks oli sel korral jaanuarikuu tähtpäevad. Võib ju tunduda, et tähtpäevadest on räägitud juba küllalt, siis tegelikult teatakse neist üsna vähe. Üheks põhjuseks juba seegi, et eestlaste rahvakommetes on paikkonniti suuri erinevusi.
Niisiis, jaanuar ehk näärikuu ehk südakuu. Jaanuarikuu kõige esimene tähtpäev on 1. jaanuar, mida peetakse Jeesuse nimepäevaks. Edasi tuleb kolmekuningapäev (6.jan), mil oli tavaks kuusk toast välja viia ja seega sai läbi ka jõuluaeg.
10. jaanuaril mälestatakse 228. aasta paiku Egiptuse rikkas perekonnas sündinud Paulust. Järgmine tähtpäev on 14. jaanuaril, mida nimetatakse taliharjapäevaks, aga ka korjusepäevaks. See päev poolitab talve ja karu keerab teise külje ning hakkab imema teist käppa. Eestlaste rahvakalendris peetakse talve poolitajaks ka tõnisepäeva (17.jan). Kui tõnisepäeval paistab päike, ennustab see häid suveilmu ja ja head viljakasvu. 18. jaanuar on Apostel Peetruse tunnistuspäev ning 25. jaanuar paavlipäev. Nagu tõnise- ja küünlapäev mandril, nii poolitab paavlipäev saartel talve keskpaika ja poolitab talvised toiduvarud.
Nii palju siis jaanuarikuu rahvakalendri tähtpäevadest.
Üht - teist rääkisime ka Hiina horoskoobist ning peatselt algavast kukeaastast. Tundub, et tulemas on üks teguderohke ja hulljulge aasta.
Meil on kombeks ikka teha mitut asja korraga ja nii ka seekord. Selleks, et uus aasta õige hoo sisse saaks ja juttu jätkuks kauemaks, kattis meile kena kohvilaua sünnipäevalaps Aivi.
Nii saigi tähtpäevad üle vaadatud ning peetud ka üks väike sünnipäevake.
Tähtpäevade uurimisel kasutatud allikad:
Lätt.S. 1970. Eesti rahvakalender I. Tallinn : Kirjastus Eesti Raamat.
Tähtpäevi läbi aastasadade. 2002. Toim Tammsaar, R. Tallinn : Maalehe raamat
Kuuskemaa, J. 1998. Eesti rahvakalender.. Toim Hussainov, A., Mikli, M. Tallinn : Eesti Raadio / Raadio 4
