"Kevade" 100

Raamatu "Kevade" 100-aastane sünnipäev.

100 aastat tagasi avaldati Postimehes teade O. Lutsu „Kevade“ ilmumise kohta. Raamat trükiti autori oma kulu ja kirjadega Tartus Rüütli tänava trükikojas ja müüdi samas majas asuvas Postimehe raamatupoes. Raamatu kaanehind oli 60 kopikat. Selle raha eest sai tollal osta 10 leiba või pool kilo võid. Tänaseks on ilmunud 21 "Kevade" eestikeelset väljaannet, kõiki neid saab vaadata O. Lutsu majamuuseumi püsinäitusel.

Lavale tuli „Kevade" esmakordselt Andres Särevi dramatiseeringu järgi 1937. aastal Eesti Draamateatris. Järgneva 75 aasta jooksul on seda teost Eesti kutselistes teatrites lavastatud kokku 14 korral, sealhulgas ei puudu ka ballett ja muusikal. Lutsu arhetüüpsed karakterid elavad uut elu Madis Kõivu, Mati Undi, Andrus Kivirähki jt eesti kirjanike näidendites. 

Artikli allikas:
http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/C0F9AA6A9568E7C8C2257AAA0041D102?OpenDocument

29. oktoober

Vaatasime vanu filme Vahastu elust, tegevusest ja asundusest. Ma ei saa kahjuks lubada nende filmide taasvaatamist, kuna need filmid ei kuulu raamatukogule, kuid siiski on tore tõdeda, et mõned meie  külaelanikest omavad niivõrd väärtuslikku arhiivi.

Suured tänud kõigile, kellel oli aega ja huvi kohale tulla. 

P.s. Kui Teil juhtub olema Vahastu kohta huvitavat materjali,siis võiksime seda jagada.

Vaatame vanu filme

Saame  taas kokku ja teeme ühe filmipäeva. Tulge ja veenduge oma silmaga, mida huvitavat toimus kunagi Vahastus:)

Kohtume siis 29. oktoobril kell 12.00

Ühel päeval

Ettelugemispäev.

Seekord külastasime ettelugemispäeval Kaiu hooldekogu. Koos Külliga Kaiu raamatukogust ja Eleriniga Kuimetsa raamatukogust lugesime Aino Perviku "Kunksmoori". Kuigi see raamat on mõeldud pigem nooremale lugejaskonnale, sobib teose vahetu ja südamlik sisu igas eas lugejatele.

Võrreldes iga -aastase lugemiskogemusega lasteaialastele, siis oli  see päev hoopis uudsem ja teistmoodi. Usun, et meie külaskäik meeldis neile, igatahes oleme nõus neid alati uuesti külastama.

Põhjamaade lugemisnädal

Aeg:

12.11.2012 kuni 18.11.2012

Koht:

Eesti, Läti, Leedu ja Põhjamaad

Kontaktinfo:

Eha Vain (eha.vain@norden.ee)

Aasta kõige pimedamal ajal korraldavad Põhjamaade raamatukogud ja Põhjala Ühing alates 1997. aastast Põhjamaade raamatukogunädalat. See tähendab seitset päevatäit näitusi, ettelugemisi, raamatututvustusi ja debatte raamatukogudes, koolides, seltsimajades Põhja- ja Baltimaades.

Sellel aastal tähistab raamatukogunädal Balti riikides 15. aastapäeva. Sündmused koonduvad pealkirja alla "Mitmekesine Põhjala".

Raamatukogunädala korraldajad on valinud selle aasta kirjanduseks teosed, mis aitavad vähendada lõhesid ühiskonnas, suurendada empaatiat ja teineteise mõistmist - aitavad lugejail panna end teise olukorda, tunnetesse ja elamustesse.

2012. aasta kirjanikud ja teosed on:

• Thorbjørn Egneri "Pillimees Ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas" - aegumatu klassik, mis veenab, et kõik inimesed on omal moel olulised, käituda tuleb kenasti ning aidata teisi ootamatutes olukordades. Isegi need, keda peame ehk rumalateks, võivad olla hingelt kenad inimesed. Egneri raamatutes ei leidu klassikaliselt halbu karaktereid, poolehoiu osaliseks saavad ka pätid ja bandiidid. Thorbjørn Egner on Norra kõige tuntum lasteraamatute autor. Ta on nii kirjanik, graafik, illustraator, helilooja kui ka lavakujundaja. 12. detsembril möödub 100 aastat Egneri sünnist.
• Miika Nousiaineni "Vaarikalaevukese põgenik" pakatab huumorist. Raamat jutustab probleemidest, mis tekivad teise riiki kolides ning kui identiteeti tuleb jagada kahe rahvuse vahel. Romaan pilab heasoovlikult nii soomlasi kui ka rootslasi. 1973. aastal sündinud Miika Nousiainen elab Helsingis ning töötab (aja)kirjanikuna. Raamatut tõlgitakse praegu eesti keelde.
• "Mina olen Zlatan, Zlatan Ibrahimovicsi biograafia" kirjutas Rootsi praegu tuntuim vutistaar koos David Lagercrantziga. Eriti hästi noortele sobivat menukit on ainuüksi Rootsis seni lugenud vähemalt pool miljonit inimest. Nüüd pürgib raamat ülejäänud Euroopa raamatuedetabelite tippu. Ibrahimovics jutustab ilustamata loo poisist, kes kasvab üles bosnia kodus Malmö linna kurikuulsas ja kriminogeenses Rosengårdi linnajaos, kuid kõigele vaatamata saab temast vutimaailma superstaar.

Eesti raamatukogud, koolid ja seltsimajad saavad Põhja- ja Baltimaade ühises ettevõtmises kaasa lüüa. Osavõtust huvitatutel palume ühendust võtta Eha Vainuga telefonil 627 3104 või e-posti teel eha.vain@norden.ee.

Info leheküljelt: http://www.norden.ee/et/meist/kalender/event/497-pohjamaade-raamatukogunadal-2012-mitmekesisus-pohjalas

Kirjandusministeerium

Soovitan soojalt.

Kvaliteetaeg Mart Juure ja tema saatekülalistega, lisaks ka raamatututvustused. Vaadake iga kuu viimasel teisipäeval ETVst.

http://etv.err.ee/index.php?0565664

Karl Ristikivi -100

100 aastat - on see pikk või lühike aeg?
Täpselt nii palju aastaid tagasi sündis kirjanik Karl Ristikivi  (16.oktoober 1912 -19. juuli 1977).
Tema loominguga on võimalik tutvuda Karl Ristikivi Seltsi lehel http://ristikivi.net/
Samuti on huvitavat lugemist ka  kirjanikemuuseumide lehel:
http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/karl_ristikivi

Ja lisaks veel üks link tema elulooga tutvumiseks:
http://www.videvik.ee/497/risti.html

Pimedus on kõigile ühteviisi arusaadav. Valges ei taha keegi midagi näha, aga pimeduse saladust tahavad kõik välja uurida.

(“Hingede öö”, 1953)
http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/karl_ristikivi