Viimasest küsitlusest seoses meedia tarbimisega ja raadio kuulamisega Raplamaal on möödas juba üle 4 aasta. Meil oleks väga hea meel,kui saaksite meid aidata, vastates küsimustikule ise ja jagades seda ka teistele. Eesmärgiks on , et Raplamaa uus raadio-ja meediaküsitlus jõuaks võimalikult paljude elanikeni ning seejärel saaksime sellest võimalikult täpseid järeldusi teha.
Küsitlus võtab aega mõned minutid ja asub siin:
Vahastu metsavendade mälestusteenistus
4. mail möödus 75 aastat Eerik Varraku grupi metsavendade langemisest Vahastu lähedal metsas.
Pühapäeval, 2. mail toimus metsa püstitatud mälestuskivi juures mälestusteenistus.
Mälestuskivi juures oli väljas auvahtkond kohalikust Kaiu rühmast, kohale olid tulnud pandeemiapiiranguid arvestades väike grupp lähedasi.
Mälestusteenistusel pidas jutluse Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar, kes toonitas, Eesti Wabariigi aegse truudusetõotuse sõnumit, millele langenud metsavennad truuks jäid, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu ning igal ajal olla valmis langenud kangelaste eeskujul oma elu ohverdama.
Kaitseliidu poolt asetas pärja kolonel Manivald Kasepõld.
Esitati ka päevakohane meenutus aprillis-mais 1946 toimunud sündmustest, kus kirjeldati, et ajalooallikad, nt erinevad ülekuulamisprotokollid annavad teist infot praegu levinud versioonile Eerik Varraku hukkumise ja sellele järgnenud teiste metsavendade asukoha reetmise kohta. Kuidas tekivad erinevad legendid ja need levivad, on edasist uurimist vajav, kindlasti oli see NKVD tollase propagandasõja üks vahendeid levitada erinevaid vastukäivaid ja metsavendi halvustavaid sõnumeid, et elanikkonna toetus metsavendadele väheneks nii meelsuse kui omavaheliste tülisuhete tõttu.
Eerik Varrak oli NKVD jaoks väga ohtlik, sest püüdis ühendada ühtse juhtimise, süsteemse vastupanu alla lähiümbruse metsavendade salgad, pidades nendega läbirääkimisi, andes välja vastavaid juhiseid. Ta seadis eesmärgiks „hoida alal kodanikkude vaimset erksust, arendada ja liita kogu ühiskond tugevaks, elujõuliseks monoliitseks tervikuks - võitluseks kultuuri ja kõikide demokraatiliste vabaduste eest, teda ikestava ja rõhuva kommunistliku türannia vastu.“ Plaan pidi teoks saama 1946. aasta suvel, seega oli tema hävitamine väga oluline. Kahjuks see ka õnnestus.
Samuti on õnnestunud ka nende infooperatsioon, sest siiani on ametlikuna võetav ainus versioon Erik Varraku surmast langemine tüli käigus sama metsavendade grupi liikme Teodor Altsoo käe läbi. Ja külaelanikes ammu juurdunud versiooni on visa murdma teistsugune info, nii teatavaks saanud Varraku radisti Lembit Kiviselja ütlused kui ka väljakaevatud Erik Varraku ja Teodor Altsoo säilmete uuringutulemused. Viimased pigem kinnitavad Lembit Kiviselja tunnistusi ja Heino Tõnismägi hüpoteesi, et NKVD hävitusagent Ilves tappis salgajuht Varraku ja pidi kõrvaldama ka ainsa otsese tunnistaja Teodor Altsoo.
Eerik Varraku metsavendade grupist on varasemalt olnud juttu ajakirjas Kultuur ja Elu nr. 4/2000 ("Vahastu ja selle ümbruse malevate staap") ja nr. 4/1998 ("Metsavendluse ideoloogia"), Maaleht, nr. 4, 22 jaanuar 2009 („Reeturiks osutus Reinuvader“), Maaleht, 31.07.2019: Kuidas punavõim metsavendadele püüniseid seadis
Fotod: Kalev Kiviste
Tekst: Rein Luhaorg
 |
| Foto: Aart Nõmm Kaitseliit mälestas langenud metsavendi |
Veesaar, Anne "Ita Ever. Elulugu"
Požarskaja, Ieva "Jurti Nikulin"
Gellert, Marju "Minu Hispaania"
Petrone, Epp "Meie taluelu"
Mudlum "Mitte ainult minu tädi Ellen"
Hyde, Catherine Ryan "Püsi elus!"
Walker, Martin "Sünge juhtum viinamarjaistanduses"
Slater, K. L. "Vaikivad lapsed"
Dusse, Karsten "Eneseabimõrvad"
Foley, Lucy "Kutsutud külalised"
Widmark, Martin "Detektiivimõistatus"
Liira, Elis "Maal Ima ja A juures"
Petrone, Epp "Maal mamma juures"
Mets, Rita "Numbrilood"
Väljataga, Katrin "Ümarmudil otsib kodu"
Muudatused puudutavad raamatukogude siseruumide kasutust ja huvitegevust õuealal.
Alates 3. maist taastub siseruumide lugemissaalides avariiulite ja eelregistreerimiseta internetiarvutite kasutamise võimalus ning kohapeal väljaannete laenutus ja tagastus.
Kehtima jääb ruumi täituvuse nõudena kõikide siseruumide puhul täituvus kuni 25% ja 2+2 nõue.
Siseruumis tegevused raamatukogudes on lubatud üksnes nende õpilaste ja laste puhul, kes on lubatud kontaktõppesse (1.-4. klass) või käivad lasteaias samas rühmas ning külastavad raamatukogu huvitegevuse ja huvihariduse raames.
Samas statsionaarse istekohaga ja statsionaarse istekohata avalikud koosolekud, avalikud üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid või muu meelelahutusteenuse osutamine sisetingimustes ei ole raamatukogudes lubatud ka pärast 3. maid.
Õuealal on võimalikud rühmategevused kuni 10 inimest.
Sellel aastal toimub üritus teistmoodi - tuled süüdatakse koduhoovis.
Toimi nii:
1) Märgi oma tulekoht kaardile kodulehel http://www.xn--jrimrgutuled-jcb4wa6g.ee/
2) Süüta 23. aprilli õhtul kell 21.00 oma koduhoovis lõke, tõrvik, küünal või muu märgutuli. Seejuures järgi tuleohutuse ja Terviseameti nõudeid.
3) Postita foto või video märgutulest Facebooki lehele Jüriöö Märgutuled 2021 või saada meiliaadressile jyrioo@wittenstein.ee.
4) Jälgi Jüriöö Märgutulede ülekannet Delfis
Rohkem infot leiab siit:
http://www.xn--jrimrgutuled-jcb4wa6g.ee/
Maarahva püha, jüripäeva tähistamiseks alustas Paide ajakeskus Wittenstein koostööd Maalehega kogudes külade lugusid ja kutsudes kuu aja pärast süütama ka oma märgutuld, mis kuulutaks: „Eestimaa küla elab!”
Alustamiseks jagan Tallinna Keskraamatukogu ELLU kasutamise õpetavad videojuhised:
Elizabetj, Gilbert "Jõe äärde välja" Kolk, Jüri "Täiesti tavalised inimesed" Leies, Eno "Minu Pirita" Ernits...
