Armas väike Vahastu
Kui mind tüütas linnakära,
tulin lihtsalt linnast ära.
Meeles mul ei mõlkund muu
kui kaunis, kallis Vahastu.
Oh, mis vaikus! Oh, mis rahu!
Helgeid mõtteid pähe mahub...
Siin on mõnus riime luua,
salmid teie ette tuua.
Ämm siin elas, mees siin sündis,
Vanataat kord maad siin kündis.
Hobuhirnumist veel kajas,
Talumees kui vagu ajas.
Haridus siin olnud hinnas
vaat` et rohkem veel kui linnas.
Kui siit ära kadus kool,
rahvast järele jäi pool.
Metskond peagi kaotatakse,
postipunktki suletakse...
Ei valitsusel korda lähe,
et maal tööd ja raha vähe.
Siiski kõigest üle saame,
Vahastule truuks me jääme.
Rahvas töökas, sõbralik.
Siin võin olla õnnelik!
Helgi Männik
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar