25. märts. On ilus kevadine ja päiksepaisteline ilm, lumi sulab ning Vahastu küla noored ja veidike vanemad elanikud kogunevad raamatukokku.
25.märts paastumaarjapäev ja leinapäev
El Greco
„Paastumaarjapäev” („Maarja kuulutus”)
Üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi - kevade alguspäev, naistepüha. Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Naistepühasid on talvises ja kevadises rahvakalendris mitmeid. Naistetöid siis ei tehtud. See püha võimaldas raskest tööst puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid.
25. märtsil 1949 algas tuhandete inimeste, peamiselt naiste ja laste ilma kohtuliku süüdistuseta tuhandete kilomeetrite kaugusele Siberisse viimine. See päev on meie riigi ja inimeste jaoks leinapäev. Loomulikult puudutab iga leinapäev igaühte meist veidi isemoodi, keda vähem, keda rohkem.
Paastumaarjapäeva me ei tähistanud, kuid süütasime küünla küüditatute auks.
Tänase päeva mõtteks oli tuua kokku küla noored ja veidike vanemad elanikud ning teha üks vahva lauamängude päev. Kuna on koolivaheaeg, siis lootsime laste ja noorte aktiivsele osavõtule, milles ei pidanud ka pettuma. Kuid tundub, et veidike eakamad pelgasid mängida ja nende osavõtt jäi kasinaks. Vaatamata sellele, et tulijate arv jäi oodatust väiksemaks, oli väga lõbus ja huvitav päev.
Aivi ja Eha olid kaks tubli vanaema, kes võtsid kaasa oma lapselapsed ja lauamängud ning lusti jätkus pikaks ajaks.
Lauamänge kogunes raamatukokku mitmeid ja väga erinevaid, kõiki ei jõudnudki mängida.
Väiksemad panid kokku puzzlesid, väga meeldisid mängud "Mees, kes teadis ussisõnu" ja "Aeg maha". Suuremad mängisid kabet, malet ja kaarte ning nagu eespool öeldud jäid mitmed mängud mängimata, millest on väga kahju.
Mängud on küll lõbusad, kuid ka väsitavad, vahepeal tuli veidike keha kinnitada ja üks väike mängija jäi hoopiski magama.
Oli tore ja kosutav päev.
Loomulikult panime paika uue ürituse kondikava ja umbkaudse aja.
NAER ON TERVISEKS!
Aprilli viimasel nädalal peab saama veidike nalja, aga samas räägime ka tervisest. Uurime looduse poolt pakutavat apteeki ja selle imesid.
„Paastumaarjapäev” („Maarja kuulutus”)
Üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi - kevade alguspäev, naistepüha. Kirikukalendris tähistatakse Maarja paastumispüha, millega ta alustas pärast seda, kui peaingel Gaabriel teatas talle lapsest. Naistepühasid on talvises ja kevadises rahvakalendris mitmeid. Naistetöid siis ei tehtud. See püha võimaldas raskest tööst puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid.
25. märtsil 1949 algas tuhandete inimeste, peamiselt naiste ja laste ilma kohtuliku süüdistuseta tuhandete kilomeetrite kaugusele Siberisse viimine. See päev on meie riigi ja inimeste jaoks leinapäev. Loomulikult puudutab iga leinapäev igaühte meist veidi isemoodi, keda vähem, keda rohkem.
Paastumaarjapäeva me ei tähistanud, kuid süütasime küünla küüditatute auks.
Tänase päeva mõtteks oli tuua kokku küla noored ja veidike vanemad elanikud ning teha üks vahva lauamängude päev. Kuna on koolivaheaeg, siis lootsime laste ja noorte aktiivsele osavõtule, milles ei pidanud ka pettuma. Kuid tundub, et veidike eakamad pelgasid mängida ja nende osavõtt jäi kasinaks. Vaatamata sellele, et tulijate arv jäi oodatust väiksemaks, oli väga lõbus ja huvitav päev.
Aivi ja Eha olid kaks tubli vanaema, kes võtsid kaasa oma lapselapsed ja lauamängud ning lusti jätkus pikaks ajaks.
Lauamänge kogunes raamatukokku mitmeid ja väga erinevaid, kõiki ei jõudnudki mängida.
Väiksemad panid kokku puzzlesid, väga meeldisid mängud "Mees, kes teadis ussisõnu" ja "Aeg maha". Suuremad mängisid kabet, malet ja kaarte ning nagu eespool öeldud jäid mitmed mängud mängimata, millest on väga kahju.
Mängud on küll lõbusad, kuid ka väsitavad, vahepeal tuli veidike keha kinnitada ja üks väike mängija jäi hoopiski magama.
Oli tore ja kosutav päev.
Loomulikult panime paika uue ürituse kondikava ja umbkaudse aja.
NAER ON TERVISEKS!
Aprilli viimasel nädalal peab saama veidike nalja, aga samas räägime ka tervisest. Uurime looduse poolt pakutavat apteeki ja selle imesid.
1 kommentaar:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/04/elu-ilma-arveteta-ehk-kuis-taastada.html
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/04/eesti-kultuuriinimestel-on-oma-suu.html
Postita kommentaar