Üks tormine ja tuisune novembrikuu päev. Nagu ma varemgi maininud olen, on sellistel päevadel raamatukogu külastatavus tavalisest veidike suurem. Esimestena said raamatukogus kokku kaks Helgit. Juttu jätkus kauemaks. Päris huvitav on kuulata neid vanade aegade meenutusi, ainult kahju, et kõik räägitu meelde ei jää. Olen juba ammu mõelnud diktofoni soetamisele, usun, et sellest oleks palju kasu. No loomulikult tuleb lindistamiseks enne luba küsida, kuid siis võib kaduda jutu loomulikkus.
Päeva teise poole sees külastas raamatukogu Rapla Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Katrin Niklus. Ega me väga palju rääkida ei jõudnud, kuid kõik vajalik sai arutatud. Meie huvitavaks vestluskaaslaseks oli sage raamatukogu külastaja Elma Braun. Usun, et tema mitmekülgus hämmastas Katrinitki.
Peale Katrini ja Elma lahkumist külastas raamatukogu veel kolm inimest. Päeva lõpuks tundsin end täiesti väsinuna nagu oleks teinud suurt ja rasket tööd.
Neljapäeval on üritus, Minu lemmikkirjanik, tõotab tulla järjekordne huvitav päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar