Uusi raamatuid novembris

Virkus, Lia "Maapirnitoidud"

Eelrand, Helen "Me veel näeme"

Nõu, Helga "Mahajätjad"

Vaht, Janika "Vabanemine"

JÕULULAUPÄEVA JUMALATEENISTUS

VAHASTU KIRIKUS 

24. DETSEMBRIL KELL 11.00

NB!

Ülevaate haldusreformi ettevalmistavast etapist, maakonnas toimunud kohtumistest

annavad volikogu esimees ja vallavanem.

Kolmapäeval  2.detsembril  kell 18.00  Kaiu rahvamajas.

Neljapäeval  3.detsembril kell 18.00  Kuimetsa rahvamajas.

Pühapäeval  6.detsembril kell 14.00 Vahastu Trehvamise Tares.

Kõik on oodatud mõtteid avaldama.

Üks väike soovitus/meeldetuletus

Kuna viimasel ajal räägitakse väga palju toitumisest, eriti aga tervislikust toitumisest, siis tahestahtamata hakatakse selle kohta ka rohkem infot ostima. Räägitakse, et tänapäeval on rohkesti toitumisprobleeme ja valesti söömist. Siiski päris õige see pole. Võtsin vaevuks õige pisut uurida, kuidas olid lood toitumisega 20. sajandi alguses  ja üllatusin, et ka siis räägiti ja kirjutati toitumishäiretest, taimetoidust jne.

Kokaraamat : Lihtsad, odavad, maitsvad toidud
Allikas: http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=107457&q=kokaraamatud

Soovides saada lisainformatsiooni ning seda, millest raamatus veel kirjutatakse, selleks kasutage Rahvusraamatukogu digiarhiivi DIGAR.
Antud juhul kasutasin otsisõnana "kokaraamatutud" ja ostingu piirasin sakiga raamatud.

Põhjus, miks ma taolise postituse siia lisasin, on lihtne. Sellega tahan lihtsalt meelde tuletada DIGARI keskkonna ning väärtusliku informatsiooni olemasolu.
 Eriti lahedad on vanad tekstid. Neid lugedes tunned, et aastatega polegi nagu midagi muutunud, välja arvatud tehnoloogia areng.
Seega ei olnud antud jutu mõte üksnes kirjutada toitumisest, vaid tekitada ka huvi meie suurepäraste infoallikate vastu.

Kasutage julgesti!

Veel kirjandust Eha Metsallikult

 Kellel huvi, tulge tutvuma.

Maavalla kalender 10229 (2016)

Pildiallkirja lisamine

Kooljakuu

Kirjanduslik karneval ehk kes on kes?

25. novembril toimus Vahastu raamatukogus kirjanduslik karneval, mis tõi kaasa uusi väljakutseid ning tavapärasest rohkem ettevalmistusi.Vahastu raamatukogu sündmuste jadas oli see traditsioonidest väljumine ning millegi uue katsetamine. 

Helgi Männikuga koos oleme kavandanud mitmeid raamatukogu koosviibimisi ja arutelusid. Suurimaks sooviks on olnud juba ammu korraldada midagi uut ja huvitavat. Kuna Helgi kirjandusliku karnevali idee tundus koheselt huvitav, siis  saigi  mõte käima lükatud. 

Ootusärevust ja pabinat jätkus karnevali päeva lõpuni. Kumbki meist polnud kindel, kuidas rahvas kaasa tuleb ning meie väljakutsesse suhtub. Aga üllatus oli suur...

Saabastega kass, Silver Ükssilm, Kunksmoor, Krõõt ja Andres, kadripäeva Kadri ning Kuldmamma (iidol või kuju, keda emavõimses ühiskonnas kumardati viljakus- ja edendusriitustel) - kõik nad olid tõepoolest esindatud. Tegelaskujude  kostüümid olid uhkemast uhkemad ning eeskavad enda tutvustamiseks põnevalt ette valmistatud. Ühtlasi saime  nii südamest naerda kui ka kuulata tõsisemat ajalugu meie muinasaja kohta.

Aga nii nagu ikka, räägiti ka poliitikast (pagulusteema, valdade ühinemine jne), külaelust ning tervisest. 

Lauakese katsime ühiselt, raamatukogu poolt kohv ja küpsised.

Aitäh kõigile.

Ülejäänu juba fotodelt. Head vaatamist.

Kaunistused

Saabastega kass ja Andres

Krõõt ja Andres

Kuldmamma, Krõõt ja Andres, SIlver Ükssilm, Kunksmoor ja Saabastega kass

Saabastega kass. Kas teadsite, et on olemas musta kassi päev, mida tähistatakse 17. augustil?

Mõtlik Mare

Kuldmamma rääkimas vanadest naistest, vaaladest ning paljustki muust huvitavast.

Eha M. erakogust

Lihtsalt Kadri

Kadri tuli heade soovide ja rõõmsa tujuga

Kokku said Kadri ja Kunksmoor /pildistas Helgi H.

Lugeja tutvustab

Vahastu raamatukogu lugeja Eha Metsallik tõi raamatukokku tutvumiseks hulga huvitavat kirjandust. Näitusel saab tutvust sobitada Eesti soode, põlismetsade, tervisliku toitumise, dr. Viktor Vassiljevi ning Vladimir Megre raamatutega.  Isklikult tunnen erilist huvi V. Megre teoste vastu ning mul on äärmiselt kahju, et Vahastu raamatukogul tema kirjutised puuduvad.

Üsnagi ootamatult õnnestus oma ninakene toppida kaanide imepeenesse maailma. Tegu on uskumatult müstiliste imeloomadega, kes on võimelised suurteks tegudeks. Ilmselgelt ei oska paljud meist neid piiasavalt väärtustada ja pigem pelgavad neid olevusi kui armastavad. Aga eks inimene õpi ju kogu elu ja selge on see, et kogu ühiskonda ei saagi panna ühtmoodi mõtlema ja tundma.

Sellegipoolest võib öelda, et loodusravi on järjest enam populaarsust kogumas ning inimeste maaimavaated ja suhe iseendasse on muutunud hoolivamaks. Ehk etendavad siin väikest rolli ka raamatukogud, pakkudes juurdepääsu erinevatele informatsiooniallikatele. Kõige ehedam on muidugi naturaalne infoallikas, esitledes vahetult oma tarkusi ja kogemusi. Teinekord jääb lihtsalt lugemisest üksi väheseks ning siis kuluvadki teadjamate selgitused marjaks ära.

Seepärast ongi raamatukogud toredad - võimatust võib saada võimalik.

...ja ärgem unustagem, et tervis on meie kõige hinnalisem vara, mis pidavat algama õigest mõtlemisest ning toitumisest.

Laiendagem siis oma silmaringi ning kasutage võimalust piiluda pildil olevate raamatute kaante vahele.

Oktoobrikuu teine raamatupakk

Kangur, Riina "Minu Nizza"

Laansalu, Ester "Minu Kreeka"

   

Kadastik, Mart " Eluaegne" 

Flynn, Gillian "Paha paik"


Annetused:

Mitford, Nancy "Armastust otsides"

Jagger, Brenda "Talvelaps"

Terviseedenduslik õppepäev Lelles

Eesmärk:

Tõsta raamatukogutöötajate oskuste ja teadmiste taset oma tervise edendamisel.

•  Ergonoomika põhitõed ja füsioteraapia istuva tööviisiga inimesele - füsioterapeut Meelika Ebrok.
• Tervislikud salatid -Janika Metsallik.
• „Tervise pant“ - teavikuid tutvustab Annika Toom

     

Ülejäänud fotod  SIIT

Lugemistõbi

Lugemine on kui krooniline haigus, kord lööb välja tugevamini, siis jällegi vaibub, kuid lõplikku paranemist pole loota. Tundub, et pikkade ja pimedate õhtute saabudes hakkab "lugemistõbi" endast taaskord tugevamalt märku andma. Mida siis sel puhul ette võtta?
Soovituslikult on parem selle "tõvele" alluda ja ravida seda endale sobivamal viisil, peaasi, et silmadele liiga ei tee. Seega, tuleb leida endale meelepärane lektüür.

Mind isiklikult  kisub eestimaise kirjavara poole ning mida vanem seda parem. Raamatukogutöötajana ei välista ma loomulikult mitte ühtegi kirjandusallikat - ei vana ega uut, ei eestimaist ega välismaist.  Lugeda võib nii elektrooniliselt kui traditsiooniliselt, oluline, et sõnum jõuaks lugejani ning pakuks rahuldust. Igaühele oma.  Põlise maa- ja metsainimesena on siiski eesti kirjasõna mulle tunduvalt südamelähedasem ja omasem. 

Hetkel pakub huvi Eesti Raamatu sari "Eesti romaanivara", mis annab uue võimaluse lugeda paljude eesti kirjandusklassikute romaanide kordustrükke. Vastavalt võimalustele olen püüdnud neid soetada ka raamatukokku ning enamus neist on minu lemmikud.

 Lõpetatud sai just Leida Tigase raamat "Palun seda härrat...", mis peaks tekitama igas lugejas positiivse emotsiooni  ning sütitama lugemiskire.


Samaväärselt mõnusat lugemist pakub ka Leida Tigase romaan "Sõber meriröövel". Mõlemad teosed on kirjutatud muheda huumoriga ning haaravad lugeja enda lummusesse juba esimesest loetud kirjareast.

 Kuulake ERR Arhiivist ka L. Tigase  "Seitse pastlapaari".

Usun, et meie stressirohkesse ellu sobivad ideaalselt just sellised lihtsad, kuid samas tõetruud pärlid.
Eesti romaanivaramu sari on vaid üks väike osake meie kirjandusest. Erinevat lugemist leidub nii uuemast kui vanemast perioodist ning ega kirjamehed ei maga, uut lektüürikat tuleb aina juurde.

      Mis on Teie hetkelemmikud ja kuidas ravite oma lugemistõve?